Nai Harn Beach – Nai Harni Rand

Nai Harn Beach on väga kena ja puhas, rohtukasvanud mägede ja väikeste saarte vahel peituv rand, mis on populaarne turistide ja kohalike seas. Piirkond ise on laisema elustiiliga kui lääneranniku turismikohad, on seal siiski olemas kõik, mida suurepäraseks päevaks vajad – toit, hotellid ja kauplused -, kuid sellegipoolest annab see üsna hästi edasi oma ürgseid vaibe. Tormide eest kaitstud laht pakub paatidele ja luksuslikele jahtidele suurepäraseid kohti ankrusse jäämiseks.

Nai Harn´ile tõsiselt lähedal on ainult kaks hotelli: All Seasons ja The NaiHarn. See on unikaalses asukohas paiknev unikaalne hotell, mille kõikidel tubadel on suurepärane merevaade, mida saad nautida pikkadelt ja kitsastelt rõdudelt. Restoranid olid seal varem väga kuulsad, inimesed sõitsid sealsete toitude proovimiseks maha pikki vahemaid. Reisijad on muutunud, hotellide kujundus on muutunud, kuid mitte selles hotellis – see on endiselt suurepärane hotell ja väga hea koht väikeseks dringiks Phuket´i lõunapoolse osa päikeseloojangu nautimise kõrvale.

Rand ise on väga suur, peene pehme liiva ning täiuslikult puhta ja selge sinise veega. Läbi Nai Harn Beach´i lõunapoolse otsa jookseb järevest alguse saanud väike oja ning teisele poole saamiseks pead oma jalad märjaks tegema. Tegevus lahel on üsna elav, aga mitte ka liiga rahvarohke.
Ojasuudme juures on ka nn. lasterand, kus lapsed täispuhutavate mänguasjadega oja voolu ära kastutavad ja lõbusalt sellel sõidavad. Kõike seda muidugi lastevanemate valvsa pilgu all. Vesi ei ole seal sügav, vahest 50-70cm. Jaanuari lõpust edasi, ei ole järve veetase piisavalt sügav, et oja vabalt voolata saaks, siis ühendub rand jälle üheks ja tore lisaatraktsioon kaob kuni järgmise vihmahooaja alguseni.
Lõunasöögi ajal on sinu ainsaks mureks otsustada, millist restorani einestamiseks valida … seal on neid üsna hea valik, kõik kenasti suurte puude varjus. Kui üks reggae-stiilis söögikoht välja arvata, siis näevad need kõik enam-vähem ühesugused välja ning ka pakuvad enam-vähem ühesuguseid Tai roogasid.
Õhtuti enne päikeseloojangut tulevad kohalikud sinna terve pere või sõpradega piknikut pidama ja grillima. Inimesed oskavad siin elu nautida… Olen isegi mõned korrad võtnud aluskatte ja piknikukasti kaasa ja teinud väikse romantilise „õhtugrilli“ päikeseloojangul.

Siin-seal paiknevad tillukesed kauplused müüvad tavaliselt batikamustrilisi riideid, rannamänguasju ja muud taolist kraami. Ning loomulikult on seal minimarket (või kaks) ja rätsepatöökoda, millest on võimatu mööda hiilida. Kas ma rannamassaaźi juba mainisin? 250-300 bahti tunni eest, on see parim viis enda turgutamiseks, kui hakkate mittemidagiteemisest ära väsima. Igatahes kui soovid rahu ja vaikust, siis leiad restoranide ja kaupluste vahelt mõned massaažikohad. Ära muretse nende leidmise üle – need leiavad tavaliselt sind ise, hõigates oma tavalist tervitust: “Hello you want massaaage?”

Viimasel ajal on puuviljamüüjad oma letid üles seadnud kohe tee kõrvale ning kõik näivad nende eksootiliste puuviljade üllatavalt suurt valikut nautivat. Oled sa näiteks kunagi proovinud draakonivilja? Või tähtvilja? Rastakaupmees, kes nahast saapaid ja vöösid oma veoauto kastist müüb, oli tõenäoliselt kohal juba siis, kui siia esimene turist saabus.

Ranna ja järve vahel paiknev Wat Nai Harn oli varasemalt tagasihoidlik ja üsna märkamatu tempel. Nüüdseks on see laienenud ning lisandunud on uhiuus hoone. Nüüd näeb see välja rohkem nagu maamärk.
Ranna taga asuv järv, mis kunagi oli looduslik, on nüüd betoonist tiik, millel sõitmiseks sai kunagi ka laenutada aerupaate. Lastele oli see kindlasti üsna lõbus…