Andres Phuketilt tekkelugu läbi haidest kubisevast merest paradiisisaarele 😊

Juba üle 15 aasta tagasi tulin Eestis järeldusele, et midagi peab mu elus muutuma ja see muutus ei ole seotud Eestiga. Kahjuks olin sel hetkel vägagi aktiivne mitmes äriprojektis, mis tegid igasugused pikemaajalised kaugmaa reisid võimatuks. Toitlustus- ja meelelahutus ärides pead ju olema ise pidevalt ninapidi juures, muidu hakkab köis kiirelt lohisema.
Niisiis ühel hetkel võtsin otsuse vastu ja hakkasin Eestist välja poole vaatama, et kuhu tulevikus edasi liikuda. Uuritud sai erinevaid riike nii Euroopas kui üle maailma ja valik otsustus üllatavalt kirjuks. Esialgu tundus, et ehk võiks Hispaania olla minu järgmine kodu. Ikkagi EU ja kliima on ka hea, ning töö tegemisega ei tekiks mingeid probleeme. Käisin päris mitu sihtkohaks võetud riiki enne läbi, kui mingi ettekujutus hakkas tekkima, et mis mulle siiski sobivaim võiks olla. Olin ju ka enne palju reisinud ja teadsin, mis ja kus on.
Seega oligi mul mingi hetk püstitatud uus siht ja tuli hakata tegelema enese „vabastamisega“, et üldse kuskile edasi liikuda. Nagu enne mainitud, olin sellel hetkel enda mõistes küllaltki suure ettevõtte juht, kus töötas “lausa” otsest 49alluvat. Edasine protsess võttis aga mitmeid aastaid aega, sest sellist ettevõtet ei pane ühe päevaga kinni, ilma et sul võlgasid ja probleeme ei tekiks.

Järk-järgult sai ettevõte filiaalide kaupa ära tükeldatud, müüdud või ära antud. Kogu see protsess võttis aega u. 5 aastat. Mingiks hetkeks olin ma oma suure vaeva ja elutööna arendatud toitlustusettevõttest vaba. Olin väga õnnelik selle üle, et ma ei jätnud võlgu maha ja kõik minu endised töötajad ei jäänud töötuks.

Rahalises mõistes oli see protsess muidugi täiesti ebamõistlik. Paljud, kes ei teadnud mu uusi elu sihtmärke, olid lausa hämmingus, et miks loobun „nii heast“ ja kasumiga ärist. Kuigi mu ettevõtte müügist saadud tulu oli marginaalne, tegi tulemus mind sel hetkel väga õnnelikuks, et olin rongilt lõpuks maha astunud. Eks paljud väikeettevõtete omanikud teavad seda tunnet, et oled nagu kihutaval rongil ja ei suuda seda enam peatada. Et arveid maksta pead arveid ise tegema, nagu nokk kinni saba lahti. Vähesed suudavad seda nii valutult teha kui minul see õnnestus. Tööinimesel on see kordades lihtsam.
Peale toitlustusega lõpparve tegemist oli jäänud mulle kätte veel meelelahutus äri. Erinevad peoruumid, baarid ja üks suurem ööklubi. Lisaks tegelesin kontsertide ja ürituste korraldamisega.
Umbes sellel ajal tegin ka oma esimese reisi Taimaale. Esimeseks sihtkohaks valisin just Phuketi, kuna siin tundus kõik vaatamisväärsused ligistikku. Lisaks oli saarel juba tegutsemas üks Eesti mees koos oma abikaasaga, kes omakorda oli puht juhuslikult ka minu sugulane oma abikaasa kaudu. Sain nende käest veidike infot, et mida siin 2 nädalat teha. Koha peal kohtusime mitmeid kordi ja leppisime kokku ka tulevases potentsiaalses koostöös. Lisaks tegin kaasa ühe tuuri, mis Phuketit tutvustas ja mis andis väga hea ülevaate.
Ma mäletan seda väga selgelt, kui istusime koos abikaasaga u. 10ndal puhkuse päeval Patongi rannas, ranna hoone esisel ümaral platvormil ja võtsime vastu otsuse, et muudame oma uue kodu sihiks Phuketi.
Samas muidugi olime teadlikud, et siin on väga raske tööd teha ja ei saa kinnisvara omada jne. Väga palju takistusi tundus, võrreldes Hispaaniaga. Lahkudes Phuketilt olime väga kurvad kuid lootusärevad, et olime leidnud täpselt sobiva keskkonnaga riigi. Peamised faktorid, miks Tai valisime olid: kliima, kohalikud inimesed, toit, loodus ja meri. Kogu komplektina teeb see Taimaast fantastilise riigi. Nüüdseks olen Kagu-Aasias mitmetes riikides käinud ja pean tõdema, et panin esimese korraga täppi.
Eestisse jõudes alustasin koheselt protsessi, mis lõppkokkuvõtteks tähendas ka meelelahutusärist väljaastumist. See protsess võttis omakorda aega umbes üks aasta. Peale seda kõpitsesin Järvamaal üles ühe vana teemaja, et oleks kuhu oma asjad paigutada ja kus niikaua elada, kuni asjad Taimaal lõplikult käima lähevad. Tegime veen mõned viimased investeeringud paari arendusprojekti, mis ei sega Taimaal elamist ja sobivad hästi meie tulevase elurütmiga.
Sama aasta sügisel kui olime Järvamaale kolinud, ostsime üheotsa pileti Phuketile. Broneerisime esialgu ühe suvalise hotelli Patongi ja kui juba kohal olime, siis üürisime endale väikese korteri otse Patongi randa.
Samal ajal Eestis kui tegelesin oma ettevõtlusest loobumisega arendasin ma vaikselt juba mitmendat aastat lehte nimega Phuket.ee. Algul pidi sellest tulema selline eestlastele orienteeritud informatiivne ja Phuketi elust ülevaatlik veebileht, kuid aja jooksul ja olude sunnil on kontseptsioon siiski muutunud.
Kui olin Phuketil ennast kenasti sisse seadnud, siis võtsin ühendust selle sama eestlasega, kes Phuketil juba aastaid tegutsenud oli. Pakkusin talle välja uuesti koostööd ja et teen mõned tripid, mida ta ise ei jõua või ei taha teha. Kuna olin Eestis teinud just lõpparve meelelahutuses ja värsked kogemused tulid kasuks, siis esimeseks minu loodud tripiks oligi „Patongi öötuur“. See tripp on muide minu repertuaaris siiani ja parem kui kunagi varem. Teiseks tripiks oli „Turutuur“ ja nii ta edasi läks. Esialgu pakuti neid tuure minu uue koostööpartneri tripipoes. Tulevikus pidime aga veelgi suuremas mahus koostööd tegema. Minu eesmärk oli siin teha tööd täpselt nii palju kui äraelamiseks kulub, rohkemat ma ei soovinud. Mingi hetk aga pidime koostöös tegema eestlaste aastavahetuspeo. Valisime koos välja toreda rannaklubi, kus ma sain läbi räägitud kauni vaatega pinna. Organiseerisin programmi, baari, toitlustuse jne. Niisiis pidime seda koos minu koostööpartneriga tegema. Peopäeval aga kui rahvas oli juba kohal, sain aru, et koos tegemisest on asi kaugel. Kokkuvõttes jäi kõik minu peale: inimeste vastuvõtt, fotosein, baar, õhtujuhtimine, seltskonnamängud, dj, pressiesindaja(kanal2) jne. Olin kõik ühes isikus. Ausalt öeldes, et see oli mu elu üks raskemaid aastavahtusi ja ma ei tahakski kõike siin rääkida. Olin ju varem pea tuhandele inimesele üritusi korraldanud, kuid mul oli alati ka keegi abis ja kellele sai loota. Seekord jäeti mind päris üksi. Veidike aitas mind ka minu enda abikaasa, kuid temal puudusid analoogsed kogemused.
Järgmise päeval päeval sain oma koostööpartneriga kokku, arutasime veidike eelmise õhtu plusse-miinuseid ning tõmbasime eelarvele kriipsu alla. Igaks juhuks mainin ära, et sellised üritused on enamasti nullilähedase marginaaliga, pigem on tegu heategevusega. Eriti kui eelarvest kinni ei peeta.
Oma Patongi kodus aga saime aru, et see üritus tekitas lõpuks meis väga segaseid tundeid. Pidime nagu koos tegema, kuid lõpuks jäi ikkagi minu peale 90%. Mõtlesin, et ok, võibolla oli see proovile panek, et kui hästi ma pingeid talun vmss. Et nüüd hakkab tööd jaguma, pakkusin ju end välja ka teistele trippidele, mida ta ise ei jõua teha. Ja jäingi seda päeva ootama kuni hooaja lõpuni. Tegin tema kaudu küll mõned peotuurid, kuid ei midagi muud. Finantsiliselt tähendas see, et olime 8 kuud elanud Phuketil ainult oma säästudest ja kogu edasiareng oli olematu. Muidugi ei olnud kõik teised asjad siin nii negatiivsed. Toimus palju positiivseid asju ja sain ennast kõvasti arendada Phuketi suhtes. Tutvusin siin paljude toredate inimestega, kes mulle kõvasti vajaminevat positiivset energiat juurde andsid. Kuigi mu enda kaasmaalane mind alt vedas, siis kõik teised võtsid mind avasüli vastu.
Suveks saabusime Eestisse tagasi, kus saime veel põhjalikumalt analüüsida, et mis Phuketil siiski toimus. Ja jõudsime järeldusele, et selline taktika võis ollagi ette planeeritud, et algul lubada ja siis… See on ju väga hea võimalus koht kätte näidata, et ära trügi minu mängumaale. Ma siin nimesid välja ei hakka tooma, kuid kes teab kellest siin jutt on, siis teab ka millise egoga mehega tegu on. Inimene arvab, et terve saar kuulub ainult talle kõik teised pole teretulnud siin tema mängumaale.
Järgneva suvega oli kõik selge, et pean hakkama edasi arendama Phuket.ee portaali ja alustama omade trippidega. Õnneks olin kogunud väga palju kontakte ja informatsiooni. Väga lihtne endise koostööpartneri kodulehelt vaadata, mis tripid eestlaste seas populaarseimad on. Lisaks oma loodud trippidele panin ka need tripid üles. Ma ei varjagi seda, kas ma oleks pidanud siis midagi muud tegema, mis võibolla ei oleks nii toimiv olnud? Lisaks teevad neid samu trippe ülejäänud 5000 etteõtet Phuketil. Et siiski konkurendist erineda, tegin oma tripid kõik teises võtmes ja veidi teise programmiga. Proovisin kõikidesse oma trippidesse sisse tuua rohkem naeru ja vabamat olemist. Mitte miski ei funktsioneeri siin Taimaal nagu Sveitsi kell, aeg on suhteline mõiste ja inimesed peavad nautima olemist aga mitte tegemist. Minu trippidel arvestan eelkõige rahva soovidega ja teeme kõike täpselt sellises tempos nagu kõigile sobivam on.
Niisiis kui olin tripid üles pannud ja eelmüügiga alustanud sain kohe mõned kurjad kirjad oma postkasti, et miks ma kopeerin samu trippe, mida juba tema Phuketil teeb. Kui tegelikult teevad neid samu trippe siin tuhanded firmad, venelased tegid neid juba aastaid enne teda. Ise on ta ju samuti enamus trippidest teiste pealt maha viksinud. Mis on ka loogiline, jalgratast pole ju vaja uuesti leiutada. Silmakirjalikkuse musternäidis…
Kuna need eestlased, kes tasulistele trippidele ei tahtnud tulla, kuid tahtsid teha midagi põnevat koos teiste eestlastega olid unarusse jäetud, siis lõin Facebooki lehe Eestlased Phuketil ja samanimelise Facebooki grupi. Seal said kõik soovijad omavahel suhelda ja ühiseid tegemisi planeerida. Lisaks alustasime esimestena Phuketil eestlastele mõeldud tasuta ürituste organiseerimisega.
Hooaja alguseks oli selge, et minu trippidele oli suur huvi ja hooaeg algas vaikselt kuid siiski edukalt.
Kuigi Phuketile jõudes üritati mul koheselt kõik „kraanid“ kinni keerata. Paljud ettevõtted keeldusid algul meiega koostööst, kuna nendega oldi ühendust võetud ja meid laimatud ning soovitati meiega koostööst loobuda. Olin hämmingus, sest see meenutas nagu 90ndaid. See oli igasuguse ärieetika vastane tegu, mida väga tihti ette ei tule. Õnneks enamus nendest ettevõtetest ei allunud siiski sellisele provokatsioonile ja alustasid meiega koostööd. Keegi pahatahtlik inimene sai päris hea ninanipsu sellega.
Esimestel hooaegadel käis minu trippidel sadu inimesi, kes jäid kõik rahule. Kuigi minu varajasem peojuhtimise kogemus tuli trippide korraldamisel kasuks, oli mul siiski väga palju veel õppida. Kogemused tulevad ju kõik aja jooksul ja trippide korraldus muutub aina paremaks. Lisaks sain siit endale teised väga head eestlastest koostööpartnerid, kes on oma kokkulepetest siiani ka kinni hoidnud.
Eelmisel hooajal liitus meie tiimiga veel minu lahedat eestlast, kellega ma koos mõned tripid läbi viisin. Tulevikus võib neid meie Avastajate Phuketil ja Eestlased Phuketil üritustel samuti kohata.
Mingi hetk alustasin koostööd uue Tai ettevõttega, kelle kaudu ma oma trippe läbi viin. See on hädavajalik kui soovid siin ükskõik millist tööd või äri teha. Välismaalane Tais igat tööd teha ei tohi, isegi kui mul on mu trippidel kaasas Tai giid, siis peab mul olema ka tööluba, et saaksin töötada reisijuhina. Selleks on aga vajalik omada oma ettevõtet või olla kuskil suuremas ettevõttes ametlikult tööl. Tai bürokraatia ja seadused on väga karmid selles osas. Kõik ei ole see nii lihtne kui tundub, et ajan grupi kokku ja näitan Phuketit. Kui tööluba ei ole ja dokumendid ei ole korras, siis võib väga kergelt lõpetada Tai trellide taga.
Võimas 2017/2018 hooaeg oli minu jaoks tõeline rekordite purustaja, sest minuga koos tripitas koguni 940 eestlast. Kõik inimesed, kes sattusid minu trippidele olid nii toredad ja jätsid unustamatu mulje. Sama palju kui oli lahedaid inimesi, siis niipalju sain ma juurde ka positiivset energiat. Aitähh Teile!
Jaanuari lõpus juhtus veel üks huvitav asi, et see sama endine koostööpartner, kes samuti trippe siin läbi viib, soovis minuga kokkusaamist. Saime meie kontori lähedal kokku ja ta tegi mulle suureks üllatuseks uue koostööpakkumise. Kuna ta oli kuulnud oma klientidelt, et minu Phuketi tuurid on nii lahedad, siis soovis neid edasi müüa. Lisaks huvitas teda veel eestikeelne kalastustripp, Patongi peotuur, eestikeelne turutuur. Vastutasuks pidin mina omakorda saatma oma kliente talle tema osadele tuuridele. Tema enda tulevikuplaanid pidid teda viima rohkem Phuketilt välja ja loodusesse, seega oleksid need kohalikud tripid jäänud siin ainult minu pärusmaaks. Kuna ma ei ole pika vihaga ja andestamine ainult parandab Karmat, siis muidugi lõime käed. Kuni hooaja lõpuni käisid minu juures tuuridel mitmed tema kliendid, kes kõik kõik jäid kokkuvõttes rahule.
Mul oli hooaja lõpuks väga hea meel, et kõik meie vahel olnud varasemad pinged on kadunud ja saame jälle normaalselt koostööd teha.
Suvel 2018 sain ma koostöö toimima Trip.ee portaaliga. Nende lennupakkumiste jagamise eest oma Facebooki lehtedel, saan omakorda oma tripipoe reklaami nende lehele lennupakkumiste alla. Lõpuks oli seal meie mõlema trippide reklaam, et pakume erinevaid trippide lahendusi ja valikuvõimalust kõikidele, kes Taimaale või Phuketile on tulemas. Iseenesest ju on valikuvõimalus hea asi. Kahjuks sai selline koostöö toimida ainult sinna maani, kus mu koostööpartner võttis trip.ee-ga ühendust ja esitas ultimaatumi, kas nemad või meie. Kuna trip.ee oli nendega ka varem koostööd teinud, siis valiti nemad ja meid kustutati sealt lennupakkumiste alt ära. Kirjutasin veel trip.ee-le, et miks ikkagi sedasi tegite, siis põhjuseks toodigi, et nad olid juba enne meid nendega koostöös. Ma ei saa siiani aru, et miks ei võiks olla inimestel valikuvõimalust?!
Sel hetkel kui see toimus, sain aru, et koostöö on JÄLLE ühepoolselt peatatud. Minu tripid, mis neil müügis olid, kadusid päeva pealt. Lisaks tuli välja, et neil on plaanis tuua Phuketile uus trippide läbi viija, kes hakkab tegema täpselt samu trippe, mida nad enne meilt vahendasid. Igaüks võib siinkohal ise otsustada, kuidas sellist tegevust nimetatakse… Jah Sina kallis lugeja, pead ise otsustama kui lihtne või kerge minul ja minu perekonnal Phuketile tulek oli. Kui lihtsaks see meile tehti ja kas oleks võinud midagi teisiti teha?
Õnneks on mul veel piisavalt positiivset energiat eelmisest hooajast ja mida ma teile hea meelega edasi jagan. Pettumus on hetkeline tunne ja kõik negatiivne tuleb endast eemal hoida. Proovin ise elada nii ausalt ja õieti kui suudan, ning koguda ainult häid emotsioone. See jutt jääb siinkohal küll pooleli, sest terve hooaeg on veel ees ja meie elu läheb siin Phuketil edasi. Kui keegi soovib, siis hea meelega pajatan teile veelgi põhjalikumalt ja pikemalt siinsest elust ning seiklustest. Selleks tulge meile Rawaile külla. 😊

Ja seiklus läheb edasi…

 

Andres Phuketilt – Sinu sõber Taimaal!